Enne ja pärast

Enne:



Pärast:


1. Vahetasin roosa kummi kantimisnahast isevalmistatud rihma vastu. Lisasin hõbedase pandla, mida fotol näha pole.
2. Raamidele kullavärvi.
3. Külgedele pronksivärvi
4. Isa sahtlist napsatud mutrid raami külge kleepida.
5. Ninaosa pronksivärviga katta. See on ajutine, kui leian parema kinnituse siis asendan ära.
6. Kunstnahast servad. Mu õde arvab et need on meeletult inetud, aga minujaoks lisavad need prillidele isikupära.

Kui saan paremad fotod, mis tegelike värve edasi annavad, siis panen selle kullakese ka deviantARTi üles.
Nüüd vajan vaid neid pealekleebitavaid neete millega rihm ära kaunistada ja voil'a.

Esimese maailma probleemid

Gogglesid on valmis. Pildid siis kui nahkrihma sisse needid saan pandud.

Ma tunnen ennast täna jälle halvasti tho. Ma tahaks midagi tunda, ükskõik mida. Tahan ka joonistada, aga tunne on nagu ei saaks mitte miski seinast väiksem mu plaane hoida. Tahaks joonistada Keeleighi ja Devonit (ei, te ei pea teadma kes need on) metroojaamas, üks oma venna järgi ootamas samas kui teine seina peale sprayvärviga kunstiteost loob. Picture inside a picture ja nii edasi. Või ma tahan joonistada...Urieli. Seerafina. See peaks olema midagi suurt, detailset, voogavat ja traditsiooniliselt värvitud, nagu mistressofspami vanemad vesivärviteosed. Ma kavatsen Birgitit viriseda kuni ta lõpuks seerafid või peainglid mõnel eriti klimaatilisel momendil oma mängu sisse toob. Mul on sellest ajast saadik kui ma Hehleli lõin olnud isu luua suur ja voogav pilt millestki...vägevast. Antud juhul siis peainglist või seerafist. Miks just Uriel? Ma ei tea ise ka.
Üldjoontes jah...ma tahan emotsioone.

...või Guy Fawkesi maski.

Ärge pange tähele, first world problems.

Lenduriprillid

Ma leidsin täna turult kolme euro eest paari vanu keevitusprille.


Näevad välja umbes sellised, aga tuhmroosa kummipaelaga, ninaosa on mingist veidrast plastmasstorust tehtud ja servad on musta värvi. Ostsin muidugi mõtlematult ära ja ajan hetkel mööda maja metallivärve taga. Neist annaks midagi väda head teha, kui kummipael rihma vastu välja vahetada, ninaosaga midagi teha ning hõbedased osad pronksivärviga üle katta. Võibolla lisada isegi pisut kullavärvi raamidele ja karusnahka et see must kummist serv ära peita. Ning isa toas peaks siiani mutreid ja vidinaid leiduma millest detailid välja nukerdada.
Läbi prillide ei näe midagi. Isegi laelamp paistab vaid väikese heleda täpina keset mustavat pimedust - need on ikka sellised korralikud suitsuklaasid. Aga torukübara peal või laubal annab kanda.
Kui vaid pronksivärvi üles leiaks. Ma pole kaua aega soovinud nii kõvasti et Harry Potter oleks reaalsus, saaks lihtsalt võlukepiga vehkida ja ''Accio!'' hüüda selle asemel et sahtleid ja voodialust põrandale tühjendada.

Another useless Minecraft post you are welcome to ignore

Enne jätkamist lugege pealkiri läbi.

Checklist: Vannimaja katus, veepealsed mõisad, Twilight gardens, rohkem maju veepeale. Ühenda kõik majad Süsteemiga. Rohkem puid kaktuste asemele. Raamatukogu kelder ära täita. Hõljuvate Aedade alaosa ära valgustada. Leia kõrvitsaseemneid. Valget villa tuletornialuse jaoks. Learn online banking, buy the official game because kitties and jungles have been added, then find a way to remove the Koi Fish Mod without crashing the game, or bug the mod maker until she updates it to 1.3. Find a way to get green leaf blocks to desert environment.
Still haven't managed to find out where that f-ing ambience comes from - all the caves are lit, damn it! See kõlab isegi Hõljuvates Aedades, kus pole ei koopaid ega pimedaid nurgataguseid. >.>
Figure out how mobs are getting to the Floating Gardens. Found another giant scorpion taking a bath in the fountain and the only reason the front lawn is still intact is because the creeper fell into a hole.

Done: Tuletorni alus ümber ehitatud, tuletornivahi hütt olemas. Vesi täis uusi kunstsaarekesi ja rohutreppe. Lahemõisast linna veealune käik mille ma lahe peale ehitatud majadega kavatsen ühendada. The System is growing! Leidsin lõpuks linnu kelle palee linnupuuri elama panna. Kõik hobused on saladuslikel põhjustel ära kadunud tho. Bathhouse valmis - katust veel pole sest sinine vill sai otsa. Astusin Ülemeremaades ühte väiksesse jõe-äärsesse koopasse sisse ning leidsin sealt kolm üksteisega ristuvat SÜGAVAT maa-alust kuristikku. How come this happens to me all the time? D: Ning seal on suurim laavajärv mida ma iial väljaspool Netherit näinud olen - see langeb kuni teemanditasemeni välja ning ma ei imestaks kui ma alla ronides bedrocki näeksin. Sealt peaks lapis lazulit sinise värvi tegemiseks leidma, nii et majad ei jää kauaks katuseta. Ma lihtsalt ei viitsi seal hetkel ringi taaruda - üles-alla käimine toimub koske mööda ujumise ning väga ebamugavate mullatreppide abil ja kuristikud põhjustavad minus alati ebameeldivat haavatavusetunnet, what with all the creepers running around, falling on peoples heads like free-range sheep on a Stirling mountain-pasture.
See maa-alune kuristikerägastik on sellegipoolest muljet avaldav. Minus on tekkimas kahtlus, et kõik Minecrafti koopad on salaja kõigi teiste Minecrafti koobastega ühendatud. Ma pole suundade määramisel osav, aga antud lõhe tundus küll poolele teele Zerylli linna minevat. Ma ei imestaks kui see oleks mõne käigu kaudu ühendatud ühe maapealse kuristikuga mille ma metsast...eem...avastasin. (loe: kuhu ma korduvalt surnuks olen kukkunud). Ma juba leidsin et kõrbe all olev koobastik on Zerylli koobastikuga ühendatud. Ma pole seda käiku küll enam üles leidnud, isegi mitte pärast tunni ajalist otsimist, aga fakt on et ma alustasin kõrbe kaugeimast servast leitud maa-aluse koobastiku uurimist ja jõudsin mingi nipi läbi oma Netheri-portaali juurde.
Speaking of Nether...mu harilik orientatsioonisüsteem maa-alustes paikades ja Netheris on võtta kaasa hunnik tõrvikuid (mida mul niikuinii vaja läheb), hunnik istikuid ja pisut mulda, aeg-ajalt panna mullaplokk maha, istik sellele peale ja tõrvik sellele mullaploki küljele mis väljapääsu poole jääb. See on kõige effektiivsem ning odavam viis navigeerida. See toimib segi Netheris, senikaua kuni ma istikuid laavajõgede või nende spontaansete lõkete ligidale ei pane.
Täna Netherisse minnes avastasin ma, et Netheril on koobastega võrreldes suur erinevus - Netheris on RUUMI. Me teame mis puuistikutega juhtub kui neile ruumi ja sobivad tingimused anda. Minu orientiiridest on mets kasvanud. Netherisse. Mets. Tulisesse, punasesse, tohutute laavameredega Netherisse. It looks so awesome so long as ghasts refrain from burning it down.

I'm just gonna leave this here

Birgit Alias Nifix says
Sa kuuled midagi, keegi vist kõneleb sinuga. Sa ei erista, mis täpselt toimub, aga enam ei ole nii valus, ja keegi põimib oma käed sinu ümber ja hoiab sind. Ta lõhnab vürtside ja mulla järgi ja tundub tahtvat, et sul enam valus ei oleks. Sa ei saa aru, mida ta räägib, kui see üldse on kõne, aga ta seletab vaikselt midagi madalal häälel, ja hoiab sinust järjepanu kinni.
"Hehlel," suudad sa lõpuks midagi ta kõnest eristada. "Hehlel. Hehlel." Ta korrutab pidevalt su nime. "Hehlel. Ärka. Ärka. Hehlel. Palun. Hehlel."
Pime tühjus kipub tagasi tulema, see tuleb ja kaob, vilgub pidevalt.
Ja kui seda ei ole, on "Hehlel".

Don't ask. ^^
*kallistab pilti* Neli päeva, kolm audioraamatut...

PPS - Purposeful Purity Sue

Ma võtsin nädala keskel ühe oma 2009. aasta tegelaseidee ja arendasin selle lõpuks lihast ja luust isiksuseks.

Ta nimi on Hehlel. Ta on anti-Danton - paremalemõtlev korrumpeerimata ingel. Blond, puhas olend kes näeb maailma naeruväärsuseni must-valgetes toonides ja pole oma kogenematuses kunagi tundnud külma, valu ega nälga. *kuri naeratus* I'd give her three sessions max before she breaks or accidentally starves to death.
Kõige tobedam on see, et ma PROOVISIN temast seekord meelega Mary-Sued teha. Ta on see, millisena ma keskmist Purity Sued ette kujutan. Hehlel on pilkupüüdvalt ilus, sileda naha ning blondide juustega. Tal on sellised suured, sinised silmad mida tegelikus elus väga harva kohtab ja ainus mis hoiab mind teda helendama panemast on Edward Cullen. Pluss tal on, gemmi entusiastlikul nõusolekul, sellised suuuured valged tiivad ja arenenud empaatiavõimed.
Kogu mu vaevast hoolimata on tema skoor Mary-Sue Litmus Testil 24. XD Enamik mu ''adekvaatseid'' tegelasi, nagu IG-Engel ja Nimue, saavad harilikult skoori kuhugile 27-30 kanti. Ma tean, et see test on väga ebatäpne ja kõigest meelelahutuslikel eesmärkidel loodud, aga minujaoks on muutunud omamoodi traditsiooniks oma uued rpg-tegelased sealt läbi lasta ja nende tulemusi võrrelda. See on irooniline.

Aga üllataval kombel olen ma viimase kahe mängusessiooni jooksul Hehlelisse väga ruttu ära kiindunud. Tema mõistusesse on lihtne pääseda. Talle on lihtne kaasa elada. Ma ei pea teesklema et ta on võimas ja küps ning temaga on lihtsalt vabam tegeleda. Hehlel on pisut Haldoralik, aga lihtsalt...veel teadmatum. Erinevalt Haldorast ei otsi ta ka teadmisi...veel. Ainult õiglust.
See on ka esimene mäng kus mind taskudimensioonide või faktiliselt eksisteeriva(te) jumalus(t)e olemasolu ei häiri. Veel. Ma loodan et see samas vaimus jätkub.

Mis Panteoni-mängu puutub, siis... Noh, ma proovisin eile gemmile tunnistada, et mul on igav ja ma soovin seda lõpetada. Ta võttis selle üllatavalt rahulikult vastu. Siis me rääkisime pisut. Ning rääkisime veel. The overall impression seems to be that Matthew really is SoT while also being a gamer-geek-looking-for-a-new-dose AND a russian. And that Aze has taken note of my interest in dragging that backwards world kicking and screaming over the doorstep of industrial revolution. Stuff is starting to make sense again and that was enough to re-ignite my interest. Then we played 'till 9a.m. I suck at telling people off. XD Vähemalt ma loodan et see väike omavaheline vestlus meile üksteise vaatenurki seletada aitas. Panteoni mäng jätkub.

Note to everyone: Making a Leap of Faith in full armor off The Ferryman's boat when you realize that you have nothing to pay Him with is not a great idea. /give_alexa_357_1

Ja viimaks...
Ma tunnen ennast pisut sell-outina, aga ma avastasin, või õigemini taasavastasin, enda jaoks Skilleti. Yes, slowpoke, sell-out, whatever. Igaljuhul on nad pisut nagu Three Days Grace, kuid midagi nende sõnades meenutab mulle Linkin Parki varasemaid laule (need pole küll muidugi nii mitmekesised, aga üldine sõnum paistab tihtipeale sama olevat). Neid on...hea kuulata. Kas midagi saab tõesti korraga olla mahe ja kare?


EDIT: /give_SonOfThanatos_354_1


Ma rooman tagasi voodisse. Kõht valutab ja nõrkusehood on jälle peal.

Kein Schutz-Engel (unenäosissekanne)

(Yes, I'm aware that Schutzengel shouldn't have a ''-'' in it and the two lines below are NOT it's definition. There is no single word to describe what I just dreamt about)






















There was once a woman or a demon, travelling between alternative realities, taking over her local-selves lives in there, trying to find a world where things worked out Just Right.

Ma ärkasin just unenäost, kus Engelist üks sellistest sai. Ta käis maailmast maailma, otsides iseennast välja ja tappes end, et enda kingadesse astuda ja kõrvaldada kõik mis tema elus valesti on läinud. Triikida üle igast õnnetust sündmusest või veast, mis ma tema elulukku iial kirjutanud olen. Mingi hetk käis tema peas lihtsalt plõks - ilmselt kuna et ennast alternatiivreaalsusse sisse seada pidi ta esiteks kohaliku enda kõrvaldama. Iga. Kord. Kümneid, sadu, tuhandeid kordi. Aja jooksul mõistis ta, et iga ''hea'' asi, mida ta enda eluga peale hakkas viis lõpuks millegi vale, väärani. Isa elu päästmine et ta tema teisme-eas sõjas ei hukkuks viis selleni, et mees suri lihtsalt pikematel, kannatusrohkematel viisidel...laev lendas tagasiteel õhku, ajukasvaja, shagaliviirus. Ning iga katse takistada Monica04'a hävimast, või Atali suremast tõi ta sõjakohtu ette või lõppes olukorraga kus ta pidi kogu meeskonna oma käega tapma ja teise maailma uuesti proovima minema. Tema frustratsioon kasvas, kuni ta mõistis, et kui kõik katsed oma minevikku parandada viivad ainult asjade halvemuse poole pöördumisele, siis järelikult peab ta tegema vastupidist et endale Õnnelikku Lõppu saada. So she ruined her life.
A dead father? Pfft, please, how about becoming an orphan after your mother commits suicide out of grief? Or being blamed for her death? Being blamed of deeds you didn't do. Over and over and over. Because there are fingerprints. And video footage. Being harassed by your superiors for the alleged double-entendres you'd exchanged with them? And after the crash of Monica04...having to stay under the hot sun of Lecar for the remainder of your life, praying for the shagals to return and end your meager existence. Someone had smashed the transmission system. The only thing the monitor was capable of showing was...her...just smiling, staring into her soul until the batteries died. And so she would stay there, wandering, praying...but someone made sure no shagals ever came.
She let the local self live, working behind the scenes and observing her sudden, large-scale power with - yes, a growing sensation of delight. Finally Engel was the one pulling her own strings and the fact that her initial supposition was false meant nothing. Keeping an eye on the stranded local self got boring, so she left herself a gun with a single bullet in it and moved on once again, confident in finding even more ways to torture herself.

Seda kõike ma ei...näinud, otseselt. Aga ma teadsin seda unes, võiks isegi öelda, et mäletasin.
Mida ma nägin oli kohalik!Engel, mööda tohutut, pimedat laeva jooksmas, püüdmas leida Rymoni, et see irvitav asi kes nägi välja täpselt temaenese moodi meheni enne ei jõuaks.
Ma mäletan, et kohalik!Engel leidis Rymoni - elusalt kuigi segaduses - ja proovis teda sissetungija eest ära peita. Ta vedas mehe ühte kõrvalisse koridori millest keegi teine ei teadnud, püüdes sealt kaudu väljapääsuni jõuda aga siis kajas läbi laeva parastav naer ning pimedusest astus välja...tema ise ( like this ) - kalk, hullumeelne ja ilmselgelt lõbustatud. Kohalik!Engel ei hakanud ähvardama, lihtsalt krahmas Rymoni käsivarrest ja pani padavai tuldud teed mööda tagasi jooksu, kuigi ta teadis väga hästi et see vere järgi lehkav teisik on temast niipalju tugevam, niipalju kogenum...ja kiirem.

Unenägu lõppes sellega, et ma arvasin et ma ärkasin sellest üles, arvasin et võtsin paberi ja pliiatsi ning kirjutasin selle märksõnadega üles...pärast seda sisenesin ma järgmisesse unenäkku mis sisaldas endas rääkivaid rotte enne kui ma teist korda, seekord päriselt virgusin.

Ilmselt tundub see poole tunni pärast täieliku jamana, arvestades et mu meeleseisund ebanormaalse normaalsusest eraldamisel pisut hägune on kui ma just unenäost ärganud olen, aga ma arvan, et üldine idee on sellegipoolest hea. See on nagu süngem ümberkirjutus Girl who leapt through time'i sündmustikust. Tõesti, praegu tunnen, et sellest võiks kirjutada väga depressiivse lühijutu - muidugi mõne uue tegelase, mitte Engeli, silme läbi. inb4 ''it's been done already by this and this and that author'' - originality doesn't exist nowadays plus I can't plagiarize something I haven't heard about. ;)