Gogglesid on valmis. Pildid siis kui nahkrihma sisse needid saan pandud.
Ma tunnen ennast täna jälle halvasti tho. Ma tahaks midagi tunda, ükskõik mida. Tahan ka joonistada, aga tunne on nagu ei saaks mitte miski seinast väiksem mu plaane hoida. Tahaks joonistada Keeleighi ja Devonit (ei, te ei pea teadma kes need on) metroojaamas, üks oma venna järgi ootamas samas kui teine seina peale sprayvärviga kunstiteost loob. Picture inside a picture ja nii edasi. Või ma tahan joonistada...Urieli. Seerafina. See peaks olema midagi suurt, detailset, voogavat ja traditsiooniliselt värvitud, nagu mistressofspami vanemad vesivärviteosed. Ma kavatsen Birgitit viriseda kuni ta lõpuks seerafid või peainglid mõnel eriti klimaatilisel momendil oma mängu sisse toob. Mul on sellest ajast saadik kui ma Hehleli lõin olnud isu luua suur ja voogav pilt millestki...vägevast. Antud juhul siis peainglist või seerafist. Miks just Uriel? Ma ei tea ise ka.
Üldjoontes jah...ma tahan emotsioone.
...või Guy Fawkesi maski.
Ärge pange tähele, first world problems.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment